Aprillikuu eksport Hiinast kasvas USA dollarites aastases võrdluses 8,5%, ületades ootusi.
Teisipäeval, 9. mail avaldas tolliamet andmed, mis näitavad, et Hiina koguimport ja -eksport ulatusid aprillis 500,63 miljardi dollarini, mis tähendab 1,1% kasvu. Täpsemalt ulatus eksport 295,42 miljardi dollarini, kasvades 8,5%, samas kui import ulatus 205,21 miljardi dollarini, mis näitab 7,9% langust. Sellest tulenevalt suurenes kaubavahetuse ülejääk 82,3%, ulatudes 90,21 miljardi dollarini.
Hiina jüaanides oli Hiina import ja eksport aprillis kokku 3,43 triljonit ¥, mis tähendab 8,9% kasvu. Nende hulgas oli eksport 2,02 triljonit jeeni, kasvades 16,8%, import aga 1,41 triljoni jeeni, vähenedes 0,8%. Seetõttu suurenes kaubavahetuse ülejääk 96,5%, ulatudes 618,44 miljardi jeenini.
Finantsanalüütikud viitavad, et aprillis jätkunud positiivne aasta võrdluses ekspordi kasv on tingitud madalast baasefektist.
2022. aasta aprillis oli Shanghais ja teistes piirkondades COVID-19 juhtumite haripunkt, mille tulemuseks oli oluliselt väiksem ekspordibaas. See madal baasefekt aitas eelkõige kaasa aprilli positiivsele aastatagusele ekspordikasvule. Ekspordi 6,4%line kuukasv oli aga tavapärasest hooajalisest kõikumisest tunduvalt madalam, mis viitab kuu suhteliselt nõrgale tegelikule eksporditempole, mis on kooskõlas ülemaailmse kaubanduse aeglustumise trendiga.
Võtmekaupu analüüsides mängis aprillis väliskaubanduse arengus olulist rolli autode ja laevade eksport. Hiina jüaanides tehtud arvutuste põhjal kasvas autode (sh šassii) ekspordiväärtus aastaga 195,7%, samas kui laevade eksport kasvas 79,2%.
Kaubanduspartnerite arvestuses vähenes nende riikide ja piirkondade arv, kus perioodil jaanuarist aprillini kaubandusväärtuse kumulatiivne aastakasv langes, võrreldes eelmise kuuga viieni, kusjuures langustempo kahanes.
Eksport ASEANi ja Euroopa Liitu näitab kasvu, samas kui eksport Ameerika Ühendriikidesse ja Jaapanisse väheneb.
Tolliandmetel kasvas aprillis ekspordituru esikolmiku hulgas Hiina eksport ASEANi USA dollarites aastases võrdluses 4,5%, eksport Euroopa Liitu suurenes 3,9%, samas kui eksport USA-sse kahanes. 6,5% võrra.
Aasta esimese nelja kuu jooksul jäi ASEAN Hiina suurimaks kaubanduspartneriks, kahepoolse kaubavahetuse maht ulatus 2,09 triljoni ¥, mis tähendab 13,9% kasvu ja 15,7% Hiina väliskaubanduse koguväärtusest. Täpsemalt ulatus eksport ASEANi ¥ 1,27 triljonini, kasvades 24,1%, samas kui import ASEANist ulatus 820,03 miljardi jeeni, kasvades 1,1%. Sellest tulenevalt suurenes kaubavahetuse ülejääk ASEANiga 111,4%, ulatudes 451,55 miljardi jeenini.
Euroopa Liit oli Hiina suuruselt teine kaubanduspartner, kahepoolse kaubavahetuse maht ulatus 1,8 triljoni ¥, kasvades 4,2% ja moodustades 13,5%. Täpsemalt ulatus eksport Euroopa Liitu 1,17 triljoni jeeni, kasvades 3,2%, samas kui import Euroopa Liidust ulatus 631,35 miljardi jeeni, kasvades 5,9%. Sellest tulenevalt suurenes kaubavahetuse ülejääk Euroopa Liiduga 0,3%, ulatudes 541,46 miljardi jeenini.
"ASEAN on jätkuvalt Hiina suurim kaubanduspartner ning laienemine ASEANi ja teistele arenevatele turgudele annab Hiina ekspordile rohkem vastupidavust." Analüütikud usuvad, et Hiina ja Euroopa majandus- ja kaubandussuhted näitavad positiivset suundumust, muutes ASEANi kaubandussuhted tugevaks toeks väliskaubandusele, mis viitab potentsiaalsele tulevasele kasvule.
Eelkõige kasvas Hiina eksport Venemaale aprillis aastases võrdluses 153,1%, mis tähistab kahel järjestikusel kuul kolmekohalist kasvu. Analüütikud väidavad, et selle põhjuseks on peamiselt Venemaa suunamine oma impordi Euroopast ja teistest piirkondadest Hiinasse ümber teravnenud rahvusvaheliste sanktsioonide taustal.
Analüütikud hoiatavad siiski, et kuigi Hiina väliskaubandus on viimasel ajal näidanud ootamatut kasvu, on selle põhjuseks tõenäoliselt eelmise aasta neljanda kvartali tellimuste mahajäämus. Arvestades hiljutist olulist ekspordi vähenemist naaberriikidest, nagu Lõuna-Korea ja Vietnam, on üldine globaalne välisnõudluse olukord endiselt keeruline, mis näitab, et Hiina väliskaubandus seisab endiselt silmitsi tõsiste väljakutsetega.
Autode ja laevade ekspordi kasv
Peamistest ekspordikaupadest kasvas USA dollarites autode (sh šassiide) ekspordiväärtus aprillis 195,7%, laevade eksport aga 79,2%. Lisaks kasvas ümbriste, kottide jms taara eksport 36,8%.
Turg on laialdaselt märganud, et autode eksport säilitas aprillis kiire kasvutempo. Andmed näitavad, et jaanuarist aprillini kasvas autode (sh šassii) ekspordiväärtus aastatagusega võrreldes 120,3%. Asutuste arvutuste kohaselt kasvas autode (sh šassii) ekspordiväärtus aprillis aastases võrdluses 195,7%.
Praegu on tööstus Hiina autode ekspordiväljavaadete suhtes optimistlik. Hiina Autotootjate Liit ennustab, et kodumaine autoeksport ulatub sel aastal 4 miljoni sõidukini. Lisaks usuvad mõned analüütikud, et Hiina ületab tõenäoliselt Jaapani ja saab sel aastal maailma suurimaks autoeksportijaks.
Riikliku reisijateveokite turuinfo ühiskonverentsi peasekretär Cui Dongshu märkis, et Hiina autode eksporditurg on viimase kahe aasta jooksul näidanud tugevat kasvu. Ekspordi kasvu taga on peamiselt uute energiasõidukite ekspordi kasv, mille ekspordimaht ja keskmine hind on oluliselt kasvanud.
„Tuginedes Hiina autoekspordi jälgimisele välisturgudele 2023. aastal, on eksport suurematesse riikidesse näidanud tugevat kasvu. Kuigi eksport lõunapoolkerale on vähenenud, on eksport arenenud riikidesse näidanud kvaliteetset kasvu, mis näitab autoekspordi üldist positiivset tulemust.
USA on Hiina suuruselt kolmas kaubanduspartner, kahepoolse kaubavahetuse maht ulatub 1,5 triljoni ¥, vähenedes 4,2% ja moodustades 11,2%. Täpsemalt ulatus eksport Ameerika Ühendriikidesse 1,09 triljoni jeeni väärtuses, vähenedes 7,5%, samas kui import Ameerika Ühendriikidest ulatus 410,06 miljardi jeeni, kasvades 5,8%. Seetõttu vähenes kaubavahetuse ülejääk Ameerika Ühendriikidega 14,1%, ulatudes 676,89 miljardi jeenini. USA dollarites kahanes Hiina eksport USA-sse aprillis 6,5%, import USA-st aga 3,1%.
Jaapan on Hiina suuruselt neljas kaubanduspartner, kahepoolne kaubavahetus ulatub 731,66 miljardi jeenini, vähenedes 2,6% ja moodustades 5,5%. Täpsemalt ulatus eksport Jaapanisse 375,24 miljardi jeeni, kasvades 8,7%, samas kui import Jaapanist ulatus 356,42 miljardi jeenini, vähenedes 12,1%. Sellest tulenevalt oli kaubavahetuse ülejääk Jaapaniga 18,82 miljardit jeeni, võrreldes eelmise aasta sama perioodi kaubavahetuse puudujäägiga 60,44 miljardit jeeni.
Samal perioodil ulatus Hiina koguimport ja -eksport Belt and Road Initiative'i (BRI) riikidega 4,61 triljoni jeeni, kasvades 16%. Nende hulgas ulatus eksport 2,76 triljoni jeeni, kasvades 26%, samas kui import ulatus 1,85 triljoni jeeni, kasvades 3,8%. Täpsemalt kasvas kaubavahetus Kesk-Aasia riikidega, nagu Kasahstan, ning Lääne-Aasia ja Põhja-Aafrika riikidega, näiteks Saudi Araabiaga, vastavalt 37,4% ja 9,6%.
Cui Dongshu selgitas veel, et Euroopas on praegu märkimisväärne nõudlus uute energiasõidukite järele, mis pakub Hiinale suurepäraseid ekspordivõimalusi. Siiski tuleb märkida, et Hiina kodumaiste uute energiabrändide eksporditurg on suurte kõikumiste all.
Samal ajal jätkas liitiumakude ja päikesepaneelide eksport aprillis kiiret kasvu, peegeldades Hiina töötleva tööstuse ümberkujundamise ja ajakohastamise soodustavat mõju ekspordile.
Postitusaeg: 17. mai-2023