uudiseid

21. juuni 2023

WASHINGTON, DC – Majandussund on tänapäeval muutunud üheks pakilisemaks ja kasvavaks väljakutseks rahvusvahelisel areenil, mis on tekitanud muret võimaliku kahju pärast ülemaailmsele majanduskasvule, reeglitel põhinevale kaubandussüsteemile ning rahvusvahelisele julgeolekule ja stabiilsusele. Seda probleemi raskendab valitsuste, eriti väikeste ja keskmise suurusega riikide, raskused sellistele meetmetele tõhusalt reageerida.

Selle väljakutse valguses korraldas Asia Society Policy Institute (ASPI) veebiarutelu "Majandusliku sunni vastu võitlemine: kollektiivse tegevuse vahendid ja strateegiad”, 28. veebruaril modereeribWendy Cutler, ASPI asepresident; ja sisaldabViktor Cha, Aasia ja Korea vanemasepresident Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse õppetool;Melanie Hart, Hiina ja Indo-Vaikse ookeani piirkonna vanemnõunik majanduskasvu, energeetika ja keskkonna aseriigisekretäri büroos;Ryuichi Funatsu, Jaapani välisministeeriumi majandusjulgeolekupoliitika osakonna direktor; jaMariko Togashi, Jaapani julgeoleku- ja kaitsepoliitika teadur Rahvusvahelises Strateegiliste Uuringute Instituudis.

Arutati järgmisi küsimusi:

• Kuidas saavad riigid teha koostööd, et lahendada majandusliku sunni väljakutse ja kuidas saab selles kontekstis rakendada kollektiivse majandusliku heidutuse strateegiat?
• Kuidas saavad riigid ületada oma hirmu Hiina kättemaksu ees ja teha ühiselt tööd, et ületada hirm Hiina sunnimeetmete vastu?
• Kas tariifid suudavad tõhusalt võidelda majandusliku sunniga ja millised muud vahendid on saadaval?
• Millist rolli saavad rahvusvahelised institutsioonid, nagu WTO, OECD ja G7, etendada majandusliku sunni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel?
  

  Kollektiivne majanduslik heidutus

  Viktor Chatunnistas probleemi tõsidust ja selle kahjulikke tagajärgi. Ta ütles: "Hiina majanduslik sund on tõeline probleem ja see ei ole ainult oht liberaalsele kauplemiskorrale. See on oht liberaalsele rahvusvahelisele korrale," ja lisas: "Nad sunnivad riike kas tegema valikuid või mitte tegema valikuid asjades, millel pole kaubandusega mingit pistmist. Need on seotud selliste asjadega nagu demokraatia Hongkongis, inimõigused Xinjiangis, palju erinevaid asju. Tsiteerides tema hiljutist avaldamist aastalVälisasjas ajakirjas toetas ta vajadust sellist sundi ära hoida ja tutvustas "kollektiivse vastupanuvõime" strateegiat, mis hõlmab paljude Hiina majanduslikule sunnile alluvate riikide tunnustamist, samuti ekspordib ta Hiinasse kaupu, millest Hiina on väga sõltuv. Cha väitis, et kollektiivse tegevuse oht, nagu "kollektiivse majandustegevuse artikkel 5", võib potentsiaalselt tõsta kulusid ja takistada "Hiina majanduskiusamist ja Hiina vastastikuse sõltuvuse relvastamist". Samas tunnistas ta ka, et sellise tegevuse poliitiline teostatavus oleks väljakutseid pakkuv.

  Melanie Hartselgitas, et majandusliku sunni stsenaariumid ja sõjalised konfliktid on erinevad kontekstid ning majanduslik sund esineb sageli "hallis tsoonis", lisades: "Need ei ole kavandatud läbipaistvad. Need on disainilt peidetud. Arvestades, et Peking tunnistab harva avalikult kaubandusmeetmete kasutamist relvana ja kasutab selle asemel hägustamistaktikat, kordas ta, et on oluline tuua läbipaistvus ja need taktikad paljastada. Hart rõhutas ka, et ideaalne stsenaarium on selline, kus kõik on vastupidavamad ja saavad pöörduda uute kaubanduspartnerite ja turgude poole, muutes majandusliku sundi "mittesündmuseks".

  Jõupingutused majandusliku sunni vastu võitlemiseks

  Melanie Hartjagas USA valitsuse seisukohti, et Washington peab majanduslikku sundi ohuks riigi julgeolekule ja reeglitele põhinevale korrale. Ta lisas, et USA on suurendanud tarneahela mitmekesistamist ning pakkunud kiiret toetust liitlastele ja partneritele, kes seisavad silmitsi majandusliku sunniga, nagu on näha hiljutisest USA abist Leedule. Ta märkis USA Kongressi kahepoolset toetust selle probleemi lahendamisel ja märkis, et tariifid ei pruugi olla parim lahendus. Hart soovitas, et ideaalne lähenemisviis hõlmaks erinevate riikide kooskõlastatud jõupingutusi, kuid reaktsioon võib erineda sõltuvalt konkreetsetest kaupadest või turgudest. Seetõttu väitis ta, et keskendutakse iga olukorra jaoks kõige sobivama leidmisele, selle asemel, et tugineda kõigile sobivale lähenemisviisile.

  Mariko Togashiarutas Jaapani kogemusi Hiina majandusliku sunniga seoses haruldaste muldmetallide mineraalidega ja juhtis tähelepanu sellele, et Jaapan suutis tehnoloogiaarenduse kaudu umbes 10 aastaga vähendada Hiina sõltuvust 90 protsendilt 60 protsendile. Samas tunnistas ta ka, et 60% sõltuvus on endiselt märkimisväärne takistus, mida ületada. Togashi rõhutas mitmekesistamise, rahalise toetuse ja teadmiste jagamise tähtsust, et vältida majanduslikku sundi. Rõhutades Jaapani keskendumist strateegilise autonoomia saavutamisele ja hädavajalikkusele, et suurendada mõjuvõimu ja vähendada sõltuvust teistest riikidest, väitis ta, et täieliku strateegilise autonoomia saavutamine on ühegi riigi jaoks võimatu, mis nõuab kollektiivset reageerimist, ja kommenteeris: "Riigi tasandi jõupingutused on loomulikult olulised. kuid piiranguid arvestades arvan, et strateegilise autonoomia saavutamine sarnaselt mõtlevate riikidega on kriitiline.

  Majandusliku sunni käsitlemine G7-s

   

  Ryuichi Funatsujagas Jaapani valitsuse seisukohta, märkides, et see teema on üks olulisi teemasid, mida arutatakse G7 juhtide kohtumisel, mida sel aastal juhatab Jaapan. Funatsu tsiteeris G7 juhtide kommünikee 2022. aastast pärit majandussunni kohta: „Suurendame oma valvsust ohtude, sealhulgas majandusliku sunni suhtes, mis on mõeldud ülemaailmse julgeoleku ja stabiilsuse õõnestamiseks. Selleks jätkame tõhustatud koostööd ja uurime mehhanisme, et parandada selliste riskide hindamist, valmisolekut, heidutust ja neile reageerimist, tuginedes parimatele tavadele, et tegeleda kokkupuutega nii G7-st kui ka väljaspool,“ ja ​​ütles, et Jaapan võtab seda sõna kui. suunis selle aasta edu saavutamiseks. Ta mainis ka rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu OECD, rolli "rahvusvahelise teadlikkuse tõstmisel" ja tsiteeris ASPI 2021. aasta aruannet pealkirjaga "Kaubandussundile reageerimine, milles soovitati OECD-l välja töötada sunnimeetmete loetelu ja luua suurema läbipaistvuse huvides andmebaas.

   

  Vastuseks sellele, mida paneeliliikmed soovivad selle aasta G7 tippkohtumise tulemusel näha,Viktor Cha"Arutelu strateegia üle, mis täiendab või täiendab mõju leevendamist ja vastupanuvõimet, milles vaadeldi, kuidas G7 liikmed saaksid teha koostööd, et anda märku mingist kollektiivsest majanduslikust heidutusest", tuvastades Hiina suure sõltuvuse luksus- ja vahestrateegilistest esemetest. Mariko Togashi kordas, et ta loodab kollektiivse tegevuse edasist arengut ja arutelu ning rõhutas riikidevaheliste majandus- ja tööstusstruktuuride erinevuste teadvustamise olulisust, et leida ühisosa ja teha kindlaks kompromisside ulatus, mida nad on valmis tegema.

   

  Paneelid tunnistasid üksmeelselt vajadust kiireloomuliste meetmete järele, et tulla toime Hiina juhitud majandusliku sunniga, ja kutsusid üles kollektiivsele reageerimisele. Nad soovitasid riikide vahel koordineeritud jõupingutusi, mis hõlmavad vastupidavuse suurendamist ja tarneahela mitmekesistamist, läbipaistvuse edendamist ja kollektiivse majandusliku heidutuse võimaluste uurimist. Arutelurühmad rõhutasid ka vajadust kohandatud vastuse järele, mis arvestaks iga olukorra ainulaadseid asjaolusid, mitte ei tugineks ühtsele lähenemisviisile, ning nõustusid, et rahvusvahelistel ja piirkondlikel rühmitustel võib olla ülioluline roll. Tulevikku vaadates nägid paneeli liikmed eelseisvat G7 tippkohtumist võimalusena uurida täiendavalt strateegiaid kollektiivseks reageerimiseks majanduslikule sunnile.