uudiseid

6. mail teatas Pakistani meedia, et riik võib Venemaalt imporditud toornafta eest tasumiseks kasutada Hiina jüaani ning juunis peaks saabuma esimene saadetis 750 000 barrelist. Pakistani energeetikaministeeriumi anonüümne ametnik teatas, et tehingut toetab Hiina keskpank. Ametnik ei andnud aga andmeid makseviisi ega täpse allahindluse kohta, mida Pakistan saab, viidates sellele, et selline teave ei ole mõlema poole huvides. Pakistan Refinery Limited on esimene rafineerimistehas, mis töötleb Venemaa toornaftat, ja teised rafineerimistehased liituvad pärast katsetamist. Teadaolevalt on Pakistan nõustunud maksma 50-52 dollarit naftabarreli eest, samas kui Seitsmeste rühmitus (G7) on seadnud Venemaa nafta hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta.

Teadete kohaselt kehtestasid Euroopa Liit, G7 ja selle liitlased eelmise aasta detsembris Venemaa meretranspordiga peetava nafta ekspordi kollektiivse keelu, kehtestades barreli hinna ülemmääraks 60 dollarit. Tänavu jaanuaris jõudsid Moskva ja Islamabad "kontseptuaalsele" kokkuleppele Venemaa nafta ja naftatoodete tarnete osas Pakistanile, mis peaks abistama rahvusvahelise maksekriisi ja ülimadalate valuutareservidega rahapuuduses riiki.

India ja Venemaa peatavad ruupia arveldusläbirääkimised, kuna Venemaa soovib kasutada jüaani

4. mail teatas Reuters, et Venemaa ja India on peatanud läbirääkimised kahepoolse ruupiakaubanduse arveldamiseks ning Venemaa usub, et ruupiate hoidmine ei ole tulus ning loodab tasumiseks kasutada Hiina jüaani või muid valuutasid. See oleks suur tagasilöök Indiale, kes impordib Venemaalt suures koguses madala hinnaga naftat ja kivisütt. India on viimastel kuudel lootnud luua Venemaaga alalise ruupiamaksete mehhanismi, et aidata vähendada valuutavahetuskulusid. Anonüümse India valitsusametniku sõnul usub Moskva, et ruupiaarveldusmehhanismi mehhanismi aastane ülejääk on lõpuks üle 40 miljardi dollari ja nii suure hulga ruupiate hoidmine pole "soovitav".

Teine aruteludel osalenud India valitsusametnik paljastas, et Venemaa ei soovi hoida ruupiat ja loodab arveldada kahepoolset kaubavahetust jüaanides või muudes valuutades. India valitsusametniku sõnul oli selle aasta 5. aprilli seisuga India import Venemaalt tõusnud eelmise aasta sama perioodi 10,6 miljardilt dollarilt 51,3 miljardile dollarile. Venemaalt pärit soodushinnaga nafta moodustab suure osa India impordist ja kasvas pärast eelmise aasta veebruaris puhkenud konflikti 12 korda, samal ajal kui India eksport langes veidi, eelmise aasta sama perioodi 3,61 miljardilt dollarilt 3,43 miljardile dollarile.

Enamiku nende tehingute arveldamine toimub USA dollarites, kuid üha suurem osa neist arveldatakse muudes valuutades, näiteks Araabia Ühendemiraatide dirhamis. Lisaks arveldavad India kauplejad praegu osa Vene-India kaubamakseid väljaspool Venemaad ning kolmas osapool saab saadud makset kasutada Venemaaga tehtavate tehingute arveldamiseks või tasaarvestamiseks.

Bloombergi veebisaidil avaldatud raporti kohaselt ütles Venemaa välisminister Lavrov 5. mail Indiaga kasvavale kaubavahetuse ülejäägile viidates, et Venemaa on kogunud India pankadesse miljardeid ruupiaid, kuid ei saa neid kulutada.

Süüria president toetab jüaani kasutamist rahvusvahelise kaubanduse lahendamiseks

29. aprillil külastas Hiina erisaadik Lähis-Ida küsimustes Zhai Jun Süüriat ja Süüria president Bashar al-Assad võttis ta vastu Damaskuse Rahvapalees. Süüria araabia uudisteagentuuri (SANA) teatel arutasid al-Assad ja Hiina esindaja kahe poole konsensust Süüria-Hiina kahepoolsetes suhetes Hiina olulise rolli taustal selles piirkonnas.

Al-Assad kiitis Hiina vahendustegevust

jõupingutusi Shaiqi suhete parandamiseks, öeldes, et vastasseis ilmnes esmakordselt majandusvaldkonnas, mistõttu on üha enam vaja tehingutes USA dollarist kõrvale kalduda. Ta tegi ettepaneku, et BRICS-riigid võiksid selles küsimuses juhtrolli võtta ja riigid võivad otsustada arveldada oma kaubavahetuse Hiina jüaanides.

7. mail pidas Araabia Liiga Egiptuse pealinnas Kairos välisministrite erakorralise kohtumise ja leppis kokku Süüria liikmesuse taastamises Araabia Liigas. Otsus tähendab, et Süüria saab kohe Araabia Liiga kohtumistel osaleda. Araabia Liiga rõhutas ka vajadust astuda "tõhusaid samme" Süüria kriisi lahendamiseks.

Varasemate teadete kohaselt peatas Araabia Liiga pärast 2011. aasta Süüria kriisi puhkemist Süüria liikmelisuse ning paljud Lähis-Ida riigid sulgesid oma saatkonnad Süürias. Viimastel aastatel on piirkondlikud riigid püüdnud järk-järgult normaliseerida suhteid Süüriaga. Sellised riigid nagu Araabia Ühendemiraadid, Egiptus ja Liibanon on nõudnud Süüria liikmelisuse taastamist ning paljud riigid on taasavanud oma saatkonnad Süürias või piiripunktid Süüriaga.

Egiptus kaalub Hiinaga kaubavahetuse lahendamiseks kohaliku valuuta kasutamist

29. aprillil teatas Reuters, et Egiptuse varustusminister Ali Moselhy ütles, et Egiptus kaalub USA dollari nõudluse vähendamiseks oma kaubakaubanduspartnerite, nagu Hiina, India ja Venemaa, kohalike valuutade kasutamist.

"Me kaalume väga-väga-väga tugevalt proovimist importida teistest riikidest ning kiita heaks kohalik valuuta ja Egiptuse nael," ütles Moselhy. "Seda pole veel juhtunud, kuid see on pikk teekond ja oleme teinud edusamme, olgu see siis Hiina, India või Venemaaga, kuid me pole veel kokkuleppele jõudnud."

Viimastel kuudel, kui ülemaailmsed naftakauplejad püüavad maksta muude valuutadega peale USA dollari, on USA dollari mitukümmend aastat kestnud domineeriv positsioon kahtluse alla seatud. Selle nihke põhjuseks on lääneriikide Venemaa-vastased sanktsioonid ja USA dollarite nappus sellistes riikides nagu Egiptus.

Egiptust kui üht suurimat esmatarbekaupade ostjat on tabanud valuutakriis, mille tõttu Egiptuse naela kurss USA dollari suhtes langes ligi 50%, mis on piiranud importi ja tõuganud Egiptuse üldist inflatsioonimäära. märtsis 32,7%-ni, mis on ajaloolise kõrgeima taseme lähedal.