uudiseid

26. mai 2023

DG7 tippkohtumisel Jaapanis Hiroshimas teatasid juhid uute sanktsioonide kehtestamisest Venemaale ja lubasid Ukrainale täiendavat toetust.

Agence France-Presse andmetel teatasid G7 juhid 19. päeval Hiroshima tippkohtumisel oma nõusolekust kehtestada Venemaale uued sanktsioonid, tagades, et Ukraina saab ajavahemikul 2023 kuni 2024. aasta alguseni vajalikku eelarvetoetust. Juba aprilli lõpus Välismeedia avaldas, et G7 kaalub "Venemaale ekspordi peaaegu täielikku keelustamist". Vastuseks teatasid G7 juhid, et uued sanktsioonid "takistaksid Venemaal juurdepääsu G7 riikide tehnoloogiale, tööstusseadmetele ja teenustele, mis toetavad tema sõjamasinat". Sanktsioonid hõlmavad piiranguid selliste esemete ekspordile, mis on "Venemaa-vastases lahinguväljal üliolulised" ja sihikule üksustele, keda süüdistatakse abistamises Venemaa eesliinidele tarnete transportimisel.

Vastuseks sellele tegi Venemaa kiiresti avalduse. Vene ajaleht “Izvestia” teatas toona, et presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ütles: “Oleme teadlikud, et USA ja Euroopa Liit kaaluvad aktiivselt uusi sanktsioone. Usume, et need lisameetmed mõjutavad kindlasti maailmamajandust. See ainult süvendab ülemaailmse majanduskriisi ohtu. Lisaks olid USA ja teised liikmesriigid juba varem 19. kuupäeval teatanud oma uutest sanktsioonidest Venemaa vastu.

Keeld hõlmab teemante, alumiiniumi, vaske ja niklit!

19. kuupäeval tegi Briti valitsus avalduse, milles teatas uuest Venemaa-vastaste sanktsioonide voorust. Avalduses mainiti, et need sanktsioonid on suunatud 86 isikule ja üksusele, sealhulgas Venemaa suurematele energia- ja relvatranspordiettevõtetele. Enne seda kuulutas Suurbritannia peaminister Sunak välja teemantide, vase, alumiiniumi ja nikli impordikeelu Venemaalt. Venemaa teemandikaubanduse aastane tehingumaht on hinnanguliselt umbes 4–5 miljardit USA dollarit, mis annab Kremlile üliolulise maksutulu. Teatavasti on EL-i liikmesriik Belgia India ja Araabia Ühendemiraatide kõrval üks suurimaid Venemaa teemantide ostjaid. USA on ka töödeldud teemanttoodete peamine turg.

19. kuupäeval keelas USA kaubandusministeerium Venemaa ajalehe "Rossiiskaja Gazeta" veebisaidi andmetel teatud telefonide, diktofonide, mikrofonide ja kodumasinate ekspordi Venemaale. Venemaale ja Valgevenesse keelati enam kui 1200 kaubaliigi eksport ning vastav nimekiri avaldati Kaubandusministeeriumi veebisaidil. Aruandes märgiti, et piirangutega kaubad hõlmavad paakideta või akumulaatoriga elektriboilereid, elektritriikraudu, mikrolaineahju, veekeetjaid, elektrilisi kohvimasinaid ja röstreid. Lisaks on keelatud Venemaale tarnida selliseid seadmeid nagu juhtmega telefonid, juhtmeta telefonid ja diktofonid.

Finam Investment Groupi Venemaa strateegiline direktor Jaroslav Kabakov nentis: „Euroopa Liidu ja USA kehtestatud sanktsioonid Venemaale on vähendanud importi ja eksporti. Me tunneme tõsist mõju 3–5 aasta jooksul. Ta mainis, et G7 riigid on välja töötanud pikaajalise plaani Venemaa valitsusele surve avaldamiseks. Lisaks on aruannete kohaselt uute sanktsioonide sihtmärgiks 69 Venemaa ettevõtet, 1 Armeenia ettevõte ja 1 Kõrgõzstani ettevõte. USA kaubandusministeerium teatas, et sanktsioonid on suunatud Venemaa sõjatööstuskompleksile, samuti Venemaa ja Valgevene ekspordipotentsiaalile. Sanktsioonide nimekirjas on lennukite remonditehased, autotehased, laevaehitustehased, insenerikeskused ja kaitseettevõtted.

Putini vastus: mida rohkem Venemaa ees ootab sanktsioone ja laimu, seda ühtsemaks ta muutub

19. päeval teatas Venemaa president Putin Venemaa rahvustevaheliste suhete nõukogu koosolekul TASS-i andmetel, et Venemaa saab tugevaks ja “võitmatuks” saada vaid ühtsuse kaudu ning sellest sõltub tema püsimajäämine. Lisaks, nagu teatas TASS, mainis Putin kohtumisel ka seda, et Venemaa vaenlased provotseerivad mõningaid etnilisi rühmitusi Venemaa sees, väites, et Venemaa on vaja “dekoloniseerida” ja jagada kümneteks väiksemateks osadeks.

Lisaks teatas Venemaa president Putin samal ajal Venemaa piiramisega Seitsmeste rühma (G7) poolt, mida juhib USA, Venemaa president Putin tähtsast keelust, mis on suunatud USA-le. CCTV Newsi andmetel tegi Venemaa 19. päeval avalduse, milles teatas, et keelab vastuseks USA Venemaa-vastastele sanktsioonidele 500 Ameerika kodaniku riiki sisenemise. Nende 500 isiku hulgas on USA endine president Obama, teised USA kõrged ametnikud või endised ametnikud ja seadusandjad, USA meediatöötajad ja Ukrainale relvi tarnivate ettevõtete juhid. Venemaa välisministeerium teatas: "Washington oleks pidanud juba teadma, et Venemaa-vastased vaenulikud tegevused ei jää vastuseta."

Tõepoolest, see pole esimene kord, kui Venemaa kehtestab Ameerika isikutele sanktsioonid. Juba eelmise aasta 15. märtsil teatas Venemaa välisministeerium sanktsioonidest 13 Ameerika ametniku ja üksikisiku, sealhulgas USA presidendi Bideni, välisminister Blinkeni, kaitseminister Austini ja staabiülemate ühendkomitee esimehe Milley vastu. Nendel isikutel, kes on kantud Venemaa sissesõidukeelu nimekirja, on keelatud siseneda Venemaa Föderatsiooni.

Venemaa välisministeerium hoiatas toona oma avalduses, et "musta nimekirja" lisatakse lähitulevikus veel isikuid, sealhulgas "USA kõrged ametnikud, sõjaväelased, kongressi liikmed, ärimehed, eksperdid". ja meediatöötajad, kes propageerivad Venemaa-vastaseid tundeid või õhutavad vaenu Venemaa vastu.

LÕPP